ภาพหน้าหนังสือ
PDF
ePub

on Ewangeliummide ja Epistlide ettelugge se jårg, ja need üllemad pühhad. Agga neti maenitsetakse innimessed, et nifuggune stus Jummala ees õigeks ei te, ja et ei pea pa ütlema patto ollewad, kui need kombed, a pahhandust andmatta mahhajåetakse. finnane melewald, innimestest seåtud pühha bede polest, ep olnud ka endistel ussoõppetael mitte teådmatta. Sest hommikomaal Estusse üllestousmisse pühha teisel aial peti, Romas; ja kui Roma koggodusse rahwas mmiko Ma rahwast selle wahhe pårrast lah. misse tõstjaks årralaitis: siis teised neid maeTesid, et sedda ei olle tarwis, et nisuggused nbed keikis paikus ühhed ja needsammad ksid ollema. Ja ütleb Jrendus: Paastmisse hhe ei kela mitte et usk peaks ühhesuggune ema, kuida sedda ka Dist. XII. Paawst Grerius tähhendab, et nisuggune wahhe Risti3godusse usso rahho ei rikku. Ja Historia -ipartita IX. Ramatus koggutakse tähhensseks paljogi pühha kombede wahhesid kokko, leiame seål need sannad kirja pandud: Aposte nou olli se, ei mitte et pühhapåwade pårst seadmist tehha, waid et õppetada, kuida faste ja waggaste peab ellama.

VI. Munkade tootussist. Mis Munkade tootussist meie jures õppekse, sedda se parremaste saab moistma, kes dda meletulletab, missuggune Kloostride lug olli, ja kui paljo Kirriko kåssoseåduste was- Kloostrides iggapååw fündis. Augustisse aial ollid nemmad ühhed wallalissed feltd; pårrast, kui korrapårralinne wiis käest huk □ läks, pandi keikis paikus tootussi fiñna köra, et otsekui selle peåle wåljaarwatud wangiölwega korrapärralist wisi uendada.

pee mifses, un tee leelaki fwehtki. Bet pafchâ laikâ laudis tohp mahziti, ka tahdas ahrigas zeenitchanas Deewa preekschâ netaisno, un ka tas nemaid grehkam lihdsinajams, kad bes peedaufifchanas tahs arri neturr. Schi brihwiba par zilweku zelteem likkumeem basnizas tehweem nebij nesinnama. Jo austrumos leeldeenas fwehtkus zittâ laikâ turreja, ne kà Rohmâ, un kad Reemeri par fcho nesatikschanu Austrumneekus fchkelfchanas dehl apfuhdseja, tad zitti teem dewe apdohmaht, ka tahdeem eeraddu meem newaijaga wifsur lihdsigeem buht. Un Irenejus fakka: Nefatikschana gaweschanâ neisnihzina fatikschanu tizzibâ, kà arri (12tâ isfchkirfchanâ) Pahwests Gregohrs pamahza, fa tahda nefatikschana basnizas weenadibu ne aisteek. Un trihskahrtigôs stahstôs, 9tâ grahmatâ dauds stahsti falafsiti no nefatikdameem ahrigeem basnizas-darbeem, un schee wahrdi tohp isteikti: Apustułu prahts bija, ne fwehtijamas deenas eezelt, bet labbu faderribu un Deewa bihjafchanu fluddinaht.

(XXVII.) VI. Gabbals. No patfoh. lifchanahm us muhku-kahrtu.

Tas, kas no klohstexa - fohlifchanahm pee mums mahzihts tohp, gaischaki buhs faproh. tams, kad peeminn, kahda zittôs laikôs kloh, steru buhfchana bijufi, un zik dauds paschôs klohsterôs ikdeenas prett basnizas - likkumeem notizzis. Augustina laikâ tee bija nepeespeestas famahjofchanas; pehz ta dsihwe famaitajahs; wifsur tappe patfohlifchanas peeliktas, lai tà,

damit, eben als mit einem erdachten Gefäng niß, die Zucht wiederum aufrichten wollen.

Ueber das hat man neben den Klosterge. lübden viel andere Stücke mehr aufbracht und mit solchen Banden und Beschwerden ihrer viel, auch vor gebührenden Jahren beladen.

So sind auch viel Personen aus Unwissenheit zu solchem Klosterleben kommen, welche, wiewohl sie sonst nicht zu jung gewesen, haben doch ihr Vermögen nicht genugsam ermes sen und verstanden. Dieselben alle, also verstrickt und verwickelt, sind gezwungen und gedrungen, in solchen Banden zu bleiben, ungeacht deß, daß auch påpstisch Recht ihrer viel frey giebt. Und das ist beschwerlicher gewesen in Jungfrauenklöstern, denn Mönchklöstern, so sich doch geziemet hätte, der Weibsbilder, als der Schwachen, zu verschonen. Dieselbe Strenge und Härtigkeit hat auch viel frommen Leuten in vorigen Zeiten mißfallen; denn sie haben wohl gesehen, daß beyde Knaben und Mägdlein, um Erhaltung willen des Leibes, in die Klöster sind verstecker worden. Sie haben auch wohl gesehen, wie übel dasselbe Fürnehmen gerathen ist, was ergerniß, was Beschwerung der Gewissen es gebracht, und haben viel Leute geklagt, daß man in solcher gefährlichen Sache die Canones so gar nicht geachtet. Zu dem so hat man eine solche Meynung von den Klostergelübden, die unverborgen, die auch viel Mönchen übel gefallen hat, die wenig einen Verstand gehabt.

Additae sunt paullatim supra vota
Et haec vin-
aliae multae observationes.
cula multis ante iustam aetatem contra ca-
nones iniecta sunt.

Multi inciderunt errore in hoc vitae genus, quibus, etiamsi non deessent anni, tamen iudicium de suis viribus defuit. Qui sic irretiti erant, cogebantur manere, etiamsi quidam beneficio canonum liberari Et hoc accidit magis etiam in possent. monasteriis virginum, quam monachorum, quum sexui imbecilliori magis parcendum Hic rigor displicuit multis bonis viris ante haec tempora, qui videbant, puellas et adolescentes in monasteria deVidebant, quam trudi propter victum. infeliciter succederet hoc consilium, quae scandala pareret, quos laqueos conscienDolebant auctoritatem catiis iniiceret.

esset.

nonum in re periculosissima omnino ne-
Ad haec mala accede-
gligi et contemni.
bat talis persuasio de votis, quam constat
etiam olim displicuisse ipsis monachis, si
qui paullo cordatiores fuerunt. Docebant,
vota paria esse baptismo; docebant, se
hoc vitae genere mereri remissionem pec-
catorum et iustificationem coram Deo. Ime
addebant, vitam monasticam non tantum
iustitiam mereri coram Deo, sed amplins
etiam, quia servaret non modo praecepta,
sed etiam consilia evangelica.

Pandi aega móda, peåle neid tootussi weel petamaid kombesið senna körwa. Ja nenbitega fölmiti mitto, enne måratud aega, iko kåssoseaduste wasto.

Mitto sattus rummalusse pårrast selnatse ellamisse wifi sisse; kellel, et neil ea polest wigga ep olnud, ommetigi arro sest pudus, kuhho nende ramullatas. Kes nenda wõrgus kinni ollid, finna sunniti sisse jäma, ehk kül üht teist, koseaduste lubbaga, olleks sündinud lahista. Ja nenda olli luggu ennamgi weel nnade kui Munkade Kloostrides, ehk kül nöma foule ennam armo olleks piddanud and

Sefinnane waljus olli enne neid påiwi me hea innimesse melest pahha, kes sedda Helpanniwad, et tüttarlapsi ja nori mehhi ostridesse ello úllespiddamisse pårrast lük; ja sedda någgiwad, kui wågga seu no neile etusseks tulli, mis pahhandussi se satis, ja Da se süddametunnistusfi mörgutas. Kurtsid Da wågga, et Kirriko kássofeåduste au, nisugwagga kardetawa asja jures, alwaks pandi -ölgti. Se kurri luggu läks sest weel pahheÉs, et tootuste peåle nenda hakkati lootma, et se inkadegi melest ennemuiste pahha olli, kes gast wåhhå targemad olliwad. Öppetati et uggused tootusse wanded peawad ristmisse rilissed ollema; öppetati et selle ellamisse iga pattudeandeksandmist ja digekssamist mmala ees ennestele piddiwad tenima. LisEd foggonigi weel finna jure, et Kloostri pólki mitte üksipäinis õigekssamist Jummala ees b årratenima, waid ennamgi weel, sest et

ka zaur isdohmatu zeetumu dsihwes pareisiba atkal uszelta taptu.

Pahr tahm fohlifchanahm pahri wehl dauds zittas darrischanas uslikke. Un schee walgi tappe prett basnizas likkumeem daudseem us kaklu mesti, eekam teem peenahkami gaddi bija peedfihwohti.

Dauds fchinni dsihwes- kahrtd maldidamees eekritte, kurreem, kaut gaddi gan bija, tomehr ihsta faprafchana dehl faweem spehkeem peetruhke. Kas jau tà peeflehgti bija, tappe us palikschanu peespeesti, kaut zitti gan pehz likkumu teefas atfwabbinatees warreja. Tas jumprawu klobsterôs wairak notiffe, ne fa muhku - klohsterôs, kaut wahjaka feewischku kahrta gan buhtu peeschehe lojama bijufi. Schi afsiba jau preekfch fchi laika dauds labbeem wihreem nepatikke, kas redseja, ka meitenes un puifchi maises dehl tappe klohsterôs eebahsti. Tee redseja, kahdai nelaimei fchis padohms isdewahs, kahdas apgrehzibas no ta zehlehs, kahdus walgus finnamahm firdim usmette. Tee gaudeja, ka fchinnî tik bailâ un augstâ leetâ likkumu spreedibas pawissam atmestas un smahdetas tappe. Schis nelabbums tappe wairohts ar tahdahm augstahm dohmahm no klohstera fohlifchanahm, kas, ka labbi sinnam, zittu reisi pafcheem muhkeem nepatikke, kas magkeniht prahta turreja. Tee mahzija, ka klohsteru - sohlifchanas fwehtai kristibai blakkam stahwoht; mahzija, ka zaur fcho dsihwes - kahrtu grehku peedohfchanu un Deewa schehlastibu pelnoht. Wehl tee klaht fazzija: ka klohstexu dsihwoschana neween taifnofchanu preeksch Deewa pelnoht, bet wehl wais rak, ka ta Ewangeliuma bauflibu un padoh. mus turroht

Denn sie gaben für, daß Klostergelübde der Taufe gleich wåren und daß man mit dem Klosterleben Vergebung der Sünde und Rechtfertigung für Gott verdienete. Ja sie seßten noch mehr dazu, daß man mit dem Klosterleben ver dienete nicht allein Gerechtigkeit und Frömmig. keit, sondern auch, daß man damit hielt die Gebote und Räthe im Evangelio verfaßt, und wurden also die Klostergelübde höher gepreiset, denn die Taufe. Item, daß man mehr verdienete mit dem Klosterleben, denn mit allen andern Stånden, so von Gott geordnet sind, als Pfarrherr- und Predigerstand, Obrigkeit, Fürsten, Herrenstand und dergleichen, die alle nach Gottes Gebot, Wort und Befehl in ihrem Beruf ohne erdichtete Geistlichkeit dienen, wie denn dieser Stücke keines verneinet werden mag; denn man findets in ihren eigenen Büchern. Ueber das, wer also gefangen und ins Kloster kommen, lernet wenig von Christo.

Etwa hat man Schulen der heiligen Schrift und anderer Künste, so der christlichen Kirchen dienstlich sind, in den Klöstern gehalten, daß man aus den Klöstern Pfarrherrn und Bischöffe genommen hat; jeht aber hats viel ein andre Gestalt.

Denn vorzeiten kamen sie der Meynung zusammen im Klosterleben, daß man die Schrift lernete. Jeht geben sie für, das Klosterleben sey ein solch Wesen, daß man Gottes Gnade und Frömmigkeit für Gott damit verdie ne; ja es sey ein Stand der Vollkommenheit, und sehens den andern Stånden, so von Gott eingeseht, weit vor. Das alles wird darum angezogen, ohne alle Verunglimpfung, damit man je desto baß vernehmen und verstehen mö

Ita persuadebant, monasticam professionem longe meliorem esse baptismo, vitam monasticam plus mereri, quam vitam magistratuum, vitam pastorum et similium, qui in mandatis Dei fine factitiis religionibus suae vocationi serviunt. Nihil horum negari potest; extant enim in libris eorum.

Quid fiebat postea in monasteriis? Olim erant scholae sacrarum literarum et aliarum disciplinarum, quae sunt utiles Ecclesiae, et sumebantur inde pastores et Episcopi. Nunc alia res est: nihil opus est recitare nota. Olim ad discendum conveniebant; nunc fingunt institutum esse vitae genus ad promerendam gratiam et iustitiam; imo praedicant, esse statum perfectionis, et longe praeferunt omnibus aliis vitae generibus, generibus, a Deo ordinatis. Haec ideo recitavimus, nihil odiose exaggerantes, ut melius intelligi posset de hac re doctrina.

[merged small][ocr errors][merged small][merged small]

Mis siis pårrast Kloostrides tehti? Ennes iste ollid nad ühhed kolid, kus pühha kirja istmist ja muud tarkusse tundmist öppetati, s Ristikoggodussele tullusaks kassuks on, ja eti feålt koggodusse õppetajaid ja Piiskop5. Nüüd luggu teine, egga olle tarwis teå【 asja laiemalt årrafelletada. Ennemuiste pimisse pårrast kokkotulliwad; nüüd kiitlewad ma ellamisse wifi seks seåtud ollewad, et selza armo ja digust ennesele tenida; útlewad ggoni, tedda täielisse asja pölme ollewad, ja Oda paljo úllemaks arwawad, kui keik muud ummalast seåtud ammetid ja seisussed.

Kas pehz notifke klobsterds? Wezzos lai fis tee bija fwehtu rakstu un tahdas gudribasmahzibu fkohlas, kas basnizai leeti derr, un no teem basnizas kungus un biskapus isnehme. Taggad zittadi: finnamu leetu newaijaga isteift. Wezzôs laikßs fanahze mahzitees; nu melsch, ka essoht ihpatti dsihwoschanas buh fchana, ar ko warroht schehlastibu un taisnibu pelniht; bet newa gan, tee safka, fa efsoht pil nibas kahrta, un to pahr wissahm zittahm no Deewa cezeltahm kahrtahm augsti iszel. tapehz isfazzijam, ne ka no eenaidibas kahdu wainu greestum, bet lai schinnî leetâ muhsaju mahziba labbaki buhtn saprohtama,

To

« ก่อนหน้าดำเนินการต่อ
 »